Toitmisravi HAIGUSTE KORRAL PATSIENTIDELE JA NENDE LÄHEDASTELE

Söömisest ja toidu kvaliteedist oleneb meie igapäevane enesetunne, meeleolu ning emotsionaalne heaolu. Mõne toiduaine söömise järel tunneme end rõõmsa ja reipana, teine võib muuta meid väsinuks.

Tervist mõjutavad enam just pikaajalised söömisharjumused ja toiduvalikud. Keha pole tuulelipp, seega juhuslikud või lühiajalised kõrvalekalded tasakaalustatud toitumisest on kergesti kompenseeritavad. Mitmekülgne ja mõõdukas tasakaalustatud toitumine pikema aja jooksul aitab püsida tervena.

Keha parima talitluse tagab kvaliteetne ja mitmekesine toit. Inimene on ajalooliselt olnud segatoiduline liik, kes toitub nii taimsest kui ka loomsest toidust. Umbes 75% meie toidust võiks olla taimset päritolu (puu- ja aedviljad, marjad, teraviljatooted) ning kuni veerand loomset päritolu (munad, liha, kala, mereannid).

Terve inimese puhul peaksid tugevate toidukordade (hommiku-, lõuna- ning õhtusöök) vahed olema mitte lühemad kui 3 tundi, et keha jõuaks toitu normaalselt seedida. Pigem võib see aeg olla isegi pikem. Spordiga tegelejatele tuleks panna südamele, et treeningule ei tohiks kunagi minna näljatundega. Sellisel treeningul, mis ei kesta rohkem kui tund, piisab janukustutuseks puhtast veest.