Toitmisravi HAIGUSTE KORRAL PATSIENTIDELE JA NENDE LÄHEDASTELE

Kuulake arste, kuulake oma keha

Kui oli mingi spordiala, mida te enne diagnoosi saamist harrastasite, aga kahtlete, kas seda tohib enam teha, siis rääkige sellest kindlasti oma arstile. Üldjuhul on onkoloogid seisukohal, et igasugune jõukohane treenimine aitab kas paraneda või haiguse süvenemist kaugele edasi lükata.

Eelistage harjutusi, mis teile rõõmu teevad ja liigselt ei koorma. Loomulikult sõltub palju haiguse konkreetsest arengufaasist ja kasvaja tüübist ning asukohast. Aga uskuge, teie raviarst rõõmustab koos teiega, kui üritate püsida maksimaalselt aktiivsena. Ärge võrrelge ennast teistega, lihtsalt tegutsege vähehaaval.

Kuulake oma keha. Ta ütleb teile, kui on väsinud või soovib lõõgastuda. Ta ütleb teile ka, kui soovib täna teha ainult pool treeningut. Siia sobivad hästi kirjandusklassikast pärit sõnad: „Õpetaja, kui ma tervet rehkendust ei jõua teha, kas võib, ma teen siis ainult pool?“ Jah, loomulikult. Olge paindlik. Olge enda vastu leebe.

Mõnikord annab jõudu juurde, kui pingutada kellegagi koos. Leidke endale treeningukaaslane, kes on teiega samal tasemel. Proovige teha erinevaid harjutusi ühiselt, see tõstab motivatsiooni. Võib-olla on haigla juures füsioterapeut või taastusravi arst või õde, kes jagab häid soovitusi või teab soovitada gruppi, kus saab koos käia. Ärge kartke küsida!

Tehke seda, mis teile meeldib ja tundke rõõmu igast liigutusest! Kiitke ennast ka väikeste saavutuste eest!